Täna aias päiksevanni võttes avastasin end mingi hetk muigamas. Olin olnud oma mõtetes teiega, mu kallid kelalased. Mõtlesin sellele, kui palju õhtuid me Mäkis istume pärast raskeid koolipäevi; kuidas me vaatluspraktikatel ei suuda end tagasi hoida, sest tahame kõik väiksed pärdikud nahka panna (sest nad on ju niii nunnnuuuuuud!); kuidas me meeletuid kolmapäevaõhtuid CTs või Illusioonis veedame (viimane on nüüd mu uuest elukohast 400 m, muideks); ning muidugi milline kalliralli mind sügise esimestel päevadel ootab.
Toob ju naeratuse näole! :)
I miss you!
Jaaaaaa..I miss you tooooooooooooooooooooo!!!!!!!!!
VastaKustuta